2024. aasta suvel täitus paljude Narva-Jõesuu, Narva elanike ja siia reisijate ammune unistus: piirijõe suudmes sai külastamiseks avatud Eesti kõige idapoolsem tuletorn. Selle avatud vaateplatvormilt, mis asub enam kui 30 meetri kõrgusel, avaneb suurepärane vaade nii sadamaga kuurordile ja mitmekilomeetrisele rannale, mis ulatub Sillamäeni, kui ka naaberkaldale.
Suvel oli tuletorn avatud kindlatel päevadel, hooajaväliselt võtab ta rõõmuga vastu vähemalt 10-liikmelisi gruppe eelneva broneerimise alusel (tel. 55 486 73).
Narva-Jõesuu tuletorn külastajatega vaateplatvormil. Foto: Darja Akakjeva
Navigatsioon Narva lahes ja Narva jõe suudmes
Esimene teade Narva jõe suudmes asuvast navigatsioonitulest pärineb Rootsi ajast. Seda kasutasid peamiselt puitu vedavad laevad, et leida pimedal ajal suudme lähedal õige ankrukoht. Kuna suure süvisega laevad ei suutnud läbida madalat jõge, veeti puitu laevadele paatidega. Täna aitavad Narva lahel ja jõe suudme lähedal navigeerida lisaks majakale ka Narva jõe vasakkaldal paiknevad Narva-Jõesuu liitsihi ülemine ja alumine tulepaak. Narva jõe suudmes asuv majakas on Eesti idapoolseim tuletorn.
Kalurite päev Narva-Jõesuu sadamas, juuli 2024. Foto: Anna Markova
Narva-Jõesuu vana tuletorn
Esimesed vihjed tuletornist pärinevad 1725. aastast. Kindlad andmed torni rajamisest pärinevad 1808. aastast, mil ehitati 16 meetri kõrgune massiivse kerega paekivist majakas. Laternaruumi kõrgus merepinnast oli tol ajal 22 meetrit ja tule nähtavuskaugus 14 miili. 1870. aastatel alustati tuletorni ümberehitamist, sest selleks ajaks oli torn suuresti tuiskliiva alla mattunud ja tehniliselt vananenud.
Narva-Jõesuu vana tuletorn ja tulejaam, MM F 12589, Eesti Meremuuseum SA. 1930 - 1940 aa.
1886. aastaks kindlustati torni kere ja moderniseeriti seadmed. Torn ehitati kõrgemaks ning laternaruum paiknes siis 24 meetri kõrgusel. Torn koos abihoonetega hävis II maailmasõja ajal.
Kalurikolhoosi "Oktjabr" laevaremonditöökoda Narva-Jõesuus, MM F 782/165. Foto: Eesti Meremuuseum SA. 1974 a.
Narva-Jõesuu uus tuletorn
Praegune tuletorn valmis 1957. aastal. Silindriline betoonist torn püstitati raudbetoonist vundamendile ning torni osad – betoonist poolrõngad – valmistati Tallinnas ja transporditi 1,5-tonniste detailidena Narva-Jõesuusse. Lisaks ehitati ka abihooned – kaks elamut, generaatorihoone, töökoda ja saun. Punase-valgetriibulise torni nähtavuskaugus oli 17 miili, kõrgus jalamist 31 meetrit ja laternaruumi kõrgus merepinnast 35 meetrit.
Narva-Jõesuu tuletorn. Foto: Arvo Juhkov