Narva-Jõesuu kultuurikvartalist saab turismimagnet koos majaka ja muuliga

MTÜ Suur-Lootsi Kultuurikvartal rajab järgmise aasta suve lõpuks Narva-Jõesuu majaka ja jõesadama vahelisele alale promenaadi ning kultuurikvartali taristu. Eeltööna lammutati seal tondilossideks muutunud endise kalurikolhoosi tööstushooned, et kuue hektari suurune ala korrastada.

Tuletorni ja praegu ehitusjärgus oleva muulini viiva promenaadi rajamine läheb maksma ligemale kaks miljonit eurot, millest 1,4 miljonit eurot tuleb õiglase ülemineku fondist. Promenaadi äärde tulevad kohvikute kohad ja puhkealad, sportimisvõimalused, jalutusrajad ning lavad. Kultuuriürituste aladel oleks võimalik korraldada festivali kuni kolmele tuhandele inimesele.

"Lammutamise etapp on nüüdseks läbi ja projekt on ehitushankes," ütles Narva-Jõesuu kultuurikvartali projektijuht Vladimir Orava. Kultuurikvartalist peaks saama turismimagnet ühes tuletorniga, kuhu külastajad pääsevad alates 2024. aasta suvest, ja uue muuliga, mille linnavõim loodab avada järgmisel rannahooajal.

"See on koht, kus kohtuvad kultuur, meri ja jõgi. Ootame partnereid, kes tuleksid siia pidama kohvikuid ja restorane, pakuksid lastele atraktsioone ja korraldaksid sündmusi," rääkis Vladimir Orava kultuurikvartali territooriumi ja võimalusi tutvustades.

Kokkulepe on juba olemas seiklusmaa rajamiseks, samuti moodulhotelli ehitamiseks, ütles MTÜ Suur-Lootsi Kultuurikvartal üks asutajatest, kinnisvaraettevõtja Indrek Uudeküll, lisades, et kaugemas tulevikus on kavas püsti panna spaahotell.

"Praegu otsime toitlustajaid, kes oleks valmis oma teenuseid pakkuma. Inimeste liikumine on siin suveperioodil päris tihe. Ehitus läheb käima tõenäoliselt uuel aastal ning kõik kommunikatsioonid ja muud vajalikud tingimused tekitame täpselt selle ettevõtte jaoks, kes tahab siin midagi teha. Täna on õige aeg koht välja valida," kinnitas Indrek Uudeküll. Sündmused jäävad tema sõnul pigem ülejärgmisesse suvesse.

Ida-Viru investorpäeval osalenud Põhjala tehase investor Veiko Hintsov usub sellesse, et mahajäetud tööstusalad tuleb inimestele tagasi anda ja luua seal selline keskkond, kus tahetakse aega veeta ning kust lahkutakse hea emotsiooniga.

Põhjala tehase puhul on tegemist endise kummitehase alaga, kus vanadele hoonetele on leitud uus elu ja kasutus. Kvartalis tegutsevad restoranid, kunstigaleriid ning seal toimuvad mitmesugused üritused ja festivalid. Nüüdisaegne loomelinnaku stiilis koht asub Põhja-Tallinnas Kopli poolsaarel ja territooriumil on umbes 150 üürnikku.

"Viimased aastad on näidanud, et inimesed ei investeeri enam nii palju uude korterisse või autosse, vaid pigem emotsiooni. On see reisimine või mis tahes lahe emotsioon mõnelt sündmuselt," näeb Veiko Hintsov loomelinnakute arendamisel mõtet.

Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen rõõmustas, et Narva-Jõesuus tekib meie oma Aparaaditehas või Telliskivi kvartal. "Narva-Jõesuu kultuurikvartal seob kuurordi ja kultuuri ühtseks tervikuks. Narva-Jõesuu on juba 150 aastat kuurort, siin on Eesti pikim kuurortrand. Selline kvartal, kus on promenaad, sündmused ja head toidukohad, on siit täpselt puudu."