Kuurort mere ja jõe ääres
Narva-Jõesuu täna
Narva-Jõesuu on kuurort Põhja-Eestis, Soome lahe rannikul Narva jõe suudmes. See paik on tuntud oma pika liivaranna, männimetsade ja rahuliku merekuurordi atmosfääri poolest.
Täna ei tähenda Narva-Jõesuu ainult mereäärset linna. Ühisesse piirkonda kuuluvad ka Sinimäe, Olgina, Vaivara ning mitmed külad, mis paiknevad ranniku, metsade ja küngaste vahel. Koos loovad need paigad Ida-Virumaa selle osa mitmekesise maastiku ja iseloomu — alates merekuurordist kuni maa- ja ajalooliste paikadeni.
Piirkonna keskuseks on Narva-Jõesuu linn — üks Eesti vanimaid merekuurorte. Siinne kuurordilugu algas 19. sajandi teisel poolel, kui siia hakkasid puhkama sõitma külalised Peterburist. Aja jooksul kujunes Narva-Jõesuust üks tuntumaid suviseid puhkekohti Läänemere rannikul.
Piirkonna keskuseks on Narva-Jõesuu linn — üks Eesti vanimaid merekuurorte. Siinne kuurordilugu algas 19. sajandi teisel poolel, kui siia hakkasid puhkama sõitma külalised Peterburist. Aja jooksul kujunes Narva-Jõesuust üks tuntumaid suviseid puhkekohti Läänemere rannikul.
Narva-Jõesuu, doktor Krughi vesiravila. ~1900–1915.
Foto: Jaan Kristin, Ajaloomuuseumi fotokogust (AM N 5642:60).
Piirkonna peamine looduslik vaatamisväärsus on kuulus Narva-Jõesuu rand. Seda peetakse Eesti pikimaks liivarannaks mere ääres ning see ulatub umbes 9 kilomeetri pikkuselt piki Soome lahe lõunakallast. Lai hele liivariba ja rannikut ääristavad männimetsad loovad iseloomuliku maastiku, tänu millele on kuurort säilitanud oma populaarsuse juba üle saja aasta.
Täna on Narva-Jõesuu puhkekoht aastaringselt. Suvel tullakse siia mere ja ranna pärast, teistel aastaaegadel aga jalutama männimetsadesse, lõõgastuma SPA-keskustes ning nautima rahulikku kuurordimeeleolu. Piirkonnas tegutsevad kaasaegsed SPA-hotellid, hotellid, restoranid ja puhkevõimalused.
Täna on Narva-Jõesuu puhkekoht aastaringselt. Suvel tullakse siia mere ja ranna pärast, teistel aastaaegadel aga jalutama männimetsadesse, lõõgastuma SPA-keskustes ning nautima rahulikku kuurordimeeleolu. Piirkonnas tegutsevad kaasaegsed SPA-hotellid, hotellid, restoranid ja puhkevõimalused.
Narva-Jõesuu rannajoon. Foto: Alla Matrosova
Narva läheduse, mitmekesise looduse ja rikkaliku ajaloo tõttu on Narva-Jõesuu oluline turismisihtkoht Ida-Virumaal. Siin kohtuvad meri ja jõgi, männimetsad ja künkad, kuurordiarhitektuur ning vaiksed külad — kõik see kujundab selle paiga ainulaadse iseloomu.
Narva-Jõesuu arvudes
- 1 linn — Narva-Jõesuu
- 2 alevikku — Sinimäe ja Olgina
- 20 küla — kuuluvad Narva-Jõesuu piirkonda
- ~ 4 400 elanikku — Narva-Jõesuu elanike arv
- 405 km² — territooriumi pindala
- ~ 9 km — liivaranna pikkus
- 200 km — kaugus Tallinnast
- 14 km — kaugus Narvast
- 3 SPA-hotelli — Noorus SPA, Meresuu SPA ja Narva-Jõesuu Medical SPA
- 150+ aastat — kuurordiajalugu
- 2 veekogu kujundavad piirkonna maastikku — Soome laht ja Narva jõgi
Narva-Jõesuu sadam. Foto: Arvo Juhkov
Asulad
Narva-Jõesuu territoorium ühendab ühe linna, kaks alevikku ja kakskümmend küla.
Linn: Narva-Jõesuu
Alevikud: Sinimäe, Olgina
Külad: Arumäe, Auvere, Hiiemetsa, Kudruküla, Laagna, Meriküla, Mustanina, Peeterristi, Perjatsi, Pimestiku, Puhkova, Hundinurga, Sirgala, Soldina, Sõtke, Tõrvajõe, Udria, Vaivara, Viivikonna, Vodava.
Linn: Narva-Jõesuu
Alevikud: Sinimäe, Olgina
Külad: Arumäe, Auvere, Hiiemetsa, Kudruküla, Laagna, Meriküla, Mustanina, Peeterristi, Perjatsi, Pimestiku, Puhkova, Hundinurga, Sirgala, Soldina, Sõtke, Tõrvajõe, Udria, Vaivara, Viivikonna, Vodava.
Linna sümboolika
Vapp: Rukkilillesinisel taustal on kujutatud hõbedane ketassõlg — muistne rõivakinnitus. Sümbol tähistab kaitset, kestvust, järjepidevust ja ühtekuuluvust. Kujund põhineb 4. sajandist pärineval arheoloogilisel leiul, mis avastati Türsamäe piirkonnast (endine Vaivara vald).
Lipp: Narva-Jõesuu lipp on vertikaalselt jaotatud siniseks ja kollaseks väljaks. Sinisel vardapoolsel väljal on kujutatud kollane päike, kollase välja keskel paikneb sinine horisontaalne vööt. Lipu standardsuurus on 105 × 165 cm.
Lipp: Narva-Jõesuu lipp on vertikaalselt jaotatud siniseks ja kollaseks väljaks. Sinisel vardapoolsel väljal on kujutatud kollane päike, kollase välja keskel paikneb sinine horisontaalne vööt. Lipu standardsuurus on 105 × 165 cm.
