Kuurortlinna lugu aitab avastada Narva-Jõesuu Koduloomuuseum, mis tutvustab linna kujunemist armastatud suvituspaigaks ning annab aimu siinsetest inimestest, suvituskultuurist ja kunagisest arhitektuurist. Muuseum asub ajaloolises majas, kus veetis suvesid ka Anton Hansen Tammsaare.

Narva-Jõesuu üks tuntumaid sümboleid on tuletorn Narva jõe suudmes – Eesti kõige idapoolsem tuletorn, mis seob omavahel kuurortlinna, sadamaelu, jõe ja mere. Linna kultuuripilti rikastab peagi ka uus virtuaalreaalsuse tuur, mille loomise leping sõlmiti 2026. aastal ning mis hakkab tutvustama Narva-Jõesuu ajalugu meresõidu ja laevanduse vaatenurgast. 

Narva-Jõesuu kultuur ei piirdu ainult linnasüdamega. Tänase linna territoorium hõlmab ka Vaivara ja Sinimägede kanti, kus Ida-Virumaa rikkalik kultuuripärand põimub dramaatilise 20. sajandi ajalooga.

Vaivara Sinimägede Muuseum aitab mõista 1944. aasta sündmusi, Sinimägede lahinguid ning nende paikade ajaloolist tähendust. Koos mälestuspaikade, monumentide ja vaatekohtadega moodustab see olulise osa piirkonna kultuurimälust. 

Oluline osa Narva-Jõesuu kultuurist elab edasi ka traditsioonides ja sündmustes, mis toovad linna ja selle ümbrusse elu igal aastaajal. Kohalikku identiteeti kannavad Kaluritepäev ja Silmufestival, mis on tihedalt seotud mere, jõe ja kohaliku kalanduspärandiga ning meenutavad Narva-Jõesuu ajaloolist rolli rannalinna ja sadamapaigana.

Nende kõrval kuuluvad linna kultuurikalendrisse ka linnapäevad, Liivakujude konkurss, Küünlavalgusõhtud ja mitmed teised sündmused, mis loovad kuurortlinna erilise atmosfääri. Aasta jooksul toimuvad nii suuremad festivalid ja kontserdid kui ka hubasemad kogukonnaüritused, mis pakuvad elamusi eri vanuses külastajatele – peredele, sõpruskondadele ja neile, kes otsivad Narva-Jõesuus rahulikku kultuurset puhkust.