Narva-Jõesuu turismistrateegia
2025-2029
Sissejuhatus
Turism ja turismimajandus on jätkuvalt üks kasvavaid majandusharusid nii maailmas, Eestis kui Ida-Virumaal. Kuigi viimastel aastatel on Eesti turismisektorit negatiivselt mõjutanud mitmed globaalsed ja regionaalsed tagasilöögid (koroonapandeemia, jätkuv sõda Ukrainas), on pikas vaates tegu loodetavasti suhteliselt lühikeste ja piiratud mõjudega. Turismi- ja puhkemajanduse otsene osakaal Eesti sisemajanduse kogutoodangust moodustas pandeemiaeelsel ajal 4,8%1, millele lisandub kaudne positiivne mõju teistele majandussektoritele. Lähiaastatel ja -kümnendil turismi- ja puhkemajanduse osakaal SKT-st loodetavasti taastub ja suureneb usutavasti veelgi. Turism sarnaselt teistele majandusharudele on pidevas sisulises muutuses ja turismiarenduses muutuvad olulisteks sellised märksõnad nagu kestlikkus, eristumine ja mitmekülgsus. Narva-Jõesuul on olemas kõik eeldused ja võimalused turismi- ja puhkemajanduse kasvust ja arengust osa saada. Piirkonna turismipotentsiaal on kõrge, kuid selle ellu rakendamist on pärssinud selge sihi ja tegevusplaani puudumine.
Narva-Jõesuu linna turismipotentsiaal on pärast Vaivara vallaga liitumist märgatavalt kasvanud. Paraku ei ole seda siiani täiel määral ära kasutatud: tänast Narva-Jõesuu linna maa- ala ei käsitleta turismi võtmes tervikuna ja pigem keskendutakse spaa / terviseturismile ja seeläbi asukoha mõttes Narva-Jõesuu keskuslinnale. Samas on võimalusi aga oluliselt enam: loodusturism (piirkond tervikuna, sh maastikukaitsealad Vaivaras ja Utrias), militaarturism. (Vaivara Sinimägede Muuseum ja piirkond tervikuna), sporditurism, seiklusturism jne.
Lisaks paikneb tänane Narva-Jõesuu linn turismi vaates soodsas asukohas. Läheduses on Narva linn (kindlus, Kreenholm, kultuuriturismi sihtkoht tänu põnevatele üritustele, ka „viimane eelpost“ enne Venemaad jne), Sillamäe piirkond (loodusturism, muinsuskaitse all olev linnasüda, arendatav muuseum ja „suletud linna“ oreool), Jõhvi / Kohtla-Järve piirkond (kaevandusmuuseum, kultuuriturism jne), Alutaguse piirkond (loodusturism, kultuurifestivalid jne).
Narva-Jõesuu linna turismipotentsiaal on pärast Vaivara vallaga liitumist märgatavalt kasvanud. Paraku ei ole seda siiani täiel määral ära kasutatud: tänast Narva-Jõesuu linna maa- ala ei käsitleta turismi võtmes tervikuna ja pigem keskendutakse spaa / terviseturismile ja seeläbi asukoha mõttes Narva-Jõesuu keskuslinnale. Samas on võimalusi aga oluliselt enam: loodusturism (piirkond tervikuna, sh maastikukaitsealad Vaivaras ja Utrias), militaarturism. (Vaivara Sinimägede Muuseum ja piirkond tervikuna), sporditurism, seiklusturism jne.
Lisaks paikneb tänane Narva-Jõesuu linn turismi vaates soodsas asukohas. Läheduses on Narva linn (kindlus, Kreenholm, kultuuriturismi sihtkoht tänu põnevatele üritustele, ka „viimane eelpost“ enne Venemaad jne), Sillamäe piirkond (loodusturism, muinsuskaitse all olev linnasüda, arendatav muuseum ja „suletud linna“ oreool), Jõhvi / Kohtla-Järve piirkond (kaevandusmuuseum, kultuuriturism jne), Alutaguse piirkond (loodusturism, kultuurifestivalid jne).
Foto: Alla Matrossova
Narva-Jõesuu linnavalitsus algatas 2023. aastal „Narva-Jõesuu linna turismistrateegia“ koostamise. Strateegia eesmärk on määratleda strateegilised tegevussuunad turismi arendamisel, soodustada piirkonna jätkusuutliku turismi arengut kombineerides erinevaid turismivaldkondi ja -sektoreid (kultuuri- ja loodusturism, seiklus- ja tööstusmaastiku turism, äriturism, terviseturism jne). Strateegia läbivaks põhimõtteks on piirkonna loodus- ja kultuuripärandi säilitamine, arendamine ja kasutusele võtmine piirkonna konkurentsivõime tõstmiseks, mitmekülgsete turismielamuste pakkumiseks ja kohalikel ressurssidel põhinevate toodete ja teenuste väärtustamisel.
Turismistrateegia peaeesmärk on tagada Narva-Jõesuu linna konkurentsivõime ja atraktiivsus turismisihtkohana läbi jätkusuutliku ja kestliku sihtkoha arendamise, eristumise ja külastaja vajadustele vastavate uuenduslike turismitoodete ja -teenuste väljaarendamise. Turismist peavad eelkõige kasu saama siin elavad ja töötavad inimesed, loodus, kultuur ja majandus.
Turism ning turismiga seotud tooted ja teenused mõjutavad oluliselt kõiki majandusnäitajaid, muu hulgas eksporti ja investeeringuid, tööhõivet ja piirkondade arengut. Seetõttu on oluline koostöö selle nimel, et Eesti, sealhulgas ka Narva- Jõesuu, oleks mitmekülgseid elamusi pakkuv atraktiivne reisisihtkoht.
Turismistrateegia peaeesmärk on tagada Narva-Jõesuu linna konkurentsivõime ja atraktiivsus turismisihtkohana läbi jätkusuutliku ja kestliku sihtkoha arendamise, eristumise ja külastaja vajadustele vastavate uuenduslike turismitoodete ja -teenuste väljaarendamise. Turismist peavad eelkõige kasu saama siin elavad ja töötavad inimesed, loodus, kultuur ja majandus.
Turism ning turismiga seotud tooted ja teenused mõjutavad oluliselt kõiki majandusnäitajaid, muu hulgas eksporti ja investeeringuid, tööhõivet ja piirkondade arengut. Seetõttu on oluline koostöö selle nimel, et Eesti, sealhulgas ka Narva- Jõesuu, oleks mitmekülgseid elamusi pakkuv atraktiivne reisisihtkoht.
Strateegias
- kirjeldatakse, hinnatakse ja analüüsitakse Narva-Jõesuu piirkonna hetkeolukorda turismimajanduse vaatenurgast ja laiemalt (sh tänase olukorra statistiline analüüs ja tulevikuprognoosid, piirkonna turismiettevõtjate ja sidusrühmadele korraldatud ümarlaudade tulemuste kokkuvõte, läbiviidud küsitluse analüüs ja kokkuvõte),
- määratletakse peamised valdkondlikud probleemid ja arenguvajadused (SWOT analüüsi kujul),
- sõnastatakse turismivaldkonna strateegilised eesmärgid perioodiks 2025-2029,
- määratletakse strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused (sh investeeringud) perioodiks 2025-2029,
- koostatakse Narva-Jõesuu „oma lugu“,
- kirjeldatakse erinevatele sihtrühmadele suunatud turismi turundustegevusi ja -kanaleid.
Kokkuvõtvalt tuuakse strateegias välja olulisemad suunad ja konkreetsed tegevused, mida tuleb teha Narva-Jõesuu piirkonna atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks turismisihtkohaks muutmiseks nii sise- kui välisturistidele, kuidas sellesse panustavad avalik, era- ja kolmas sektor ja kuidas toimub sihtkoha turundamine. Narva-Jõesuu turismistrateegia on omavalitsuse vaade turismiarendusele linna territooriumil ega sisalda üksikute ettevõtete arendustegevusi.
Narva-Jõesuu piirkonna hetkeolukord turismimajanduse vaatenurgast
Üldinfo ja -näitajad
Narva-Jõesuu linn moodustati 2017. aastal toimunud haldusreformi tulemusel, mil liitusid senine Narva-Jõesuu linn ja Vaivara vald.
Endine Vaivara vald oli Eesti kõige idapoolsem vald, mille pindala oli 392,2 km2, olles sellega üks suuremaid valdu Ida-Virumaal. Elanike arv oli liitudes 1757 ja rahvastiku tihedus 4,47 inimest km2 kohta. Liituva Narva-Jõesuu linna pindala oli 10,21 km2, elanike arv 2786 inimest ja rahvastiku tihedus 272,87 inimest km2 kohta.2
Narva-Jõesuu linn moodustati 2017. aastal toimunud haldusreformi tulemusel, mil liitusid senine Narva-Jõesuu linn ja Vaivara vald.
Endine Vaivara vald oli Eesti kõige idapoolsem vald, mille pindala oli 392,2 km2, olles sellega üks suuremaid valdu Ida-Virumaal. Elanike arv oli liitudes 1757 ja rahvastiku tihedus 4,47 inimest km2 kohta. Liituva Narva-Jõesuu linna pindala oli 10,21 km2, elanike arv 2786 inimest ja rahvastiku tihedus 272,87 inimest km2 kohta.2
Joonis 1. Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla piirid enne liitumist
Allikas: Maa- ja ruumiameti geoportaal
Joonis 2: Narva-Jõesuu linn tänastes piirides
Allikas: Maa- ja ruumiameti geoportaal
Tänaseks on ühinenud Narva-Jõesuu omavalitsuse pindala Statistikaameti andmetel 404,05 km2 ja elanike arv seisuga 01.01.2025 4783. Narva-Jõesuu linna kui asustusüksuse (linnad, külad, alevikud ja alevid) pindala on 10,19 km2 ning seal elab 1935 inimest (60% kogu elanikkonnast)4. Elanike arv on viimase viie aastaga (2021-2025) kasvanud 4,9%, sh Narva-Jõesuus asustusüksusena 3,2% ning mujal
omavalitsuses 7,4%.
Rahvastiku keskmine tihedus on 11,8 inimest km2 kohta. Linnalise ala asustustihedus on ligi 300 inimest ruutkilomeetril. Ülejäänud omavalitsusüksuse territooriumil (endine Vaivara vald) on asustustihedus alla 5 in/ km². Suured, metsa-, soo- ja karjäärialad on asustamata. Linna elanikest moodustab vanusegrupp 20-59 44%, vanusegrupp 60+ 39% ja vanusegrupp 0-19 17% (vt. joonis 3).
omavalitsuses 7,4%.
Rahvastiku keskmine tihedus on 11,8 inimest km2 kohta. Linnalise ala asustustihedus on ligi 300 inimest ruutkilomeetril. Ülejäänud omavalitsusüksuse territooriumil (endine Vaivara vald) on asustustihedus alla 5 in/ km². Suured, metsa-, soo- ja karjäärialad on asustamata. Linna elanikest moodustab vanusegrupp 20-59 44%, vanusegrupp 60+ 39% ja vanusegrupp 0-19 17% (vt. joonis 3).
Demograafiline tööturusurveindeks (5–14-aastaste ja 55–64-aastaste inimeste omavaheline proportsioon) oli Statistikaameti andmetel 01.01.2024 seisuga 0,52 (Eesti keskmine 0,90). See näitab, et vanuse tõttu lahkub Narva-Jõesuu linnas tööturult elanikke rohkem, kui sinna siseneb. Väheneb nii laste ja noorte kui ka tööealiste elanike arv ja osakaal, kasvab pensioniealiste inimeste osakaal ning üle 85-aastaste inimeste arv.
Joonis 3: Narva-Jõesuu linna elanike arv 1. jaanuari seisuga aastatel 2021-2025.
Allikas: Rahvastikuregister
Suur osa Narva-Jõesuu territooriumil tegutsevatest ettevõtetest on erinevates sektorites tegutsevad mikro- või väikeettevõtted: ehitus, põllumajandus, metsandus, kalandus, turism jne. Enamus nendest tegutsevad Narva-Jõesuu maapiirkondades. Narva-Jõesuus tegutseb 25 turismivaldkonna ettevõtet, neist enamus, ühtlasi ka suuremad, on koondunud Narva-Jõesuu keskuslinna. Tööealise elanikkonna vähenemine võib olla tulevikus murekohaks turismi- ja sellega kaasnevatesse sektoritesse tööjõu leidmisel, kuna töötasud on neis sektoreis võrreldes teistega madalamad.
Elanike keskmine sissetulek oli 2023. aastal 1401,07€, mis on madalam Eesti keskmisest (1671€) ja keskmise sissetuleku mediaanist (1584€). Palgavõrdluskeskkonna abil on võimalik saada palgavõrdlust rohkem kui 600 ametipositsiooni kohta. Seal toodud andmete kohaselt on paljud turismivaldkonnaga seotud ametikohad ühtede kõige madalamalt tasustatud ametikohtade seas Ida-Virumaal.
Elanike keskmine sissetulek oli 2023. aastal 1401,07€, mis on madalam Eesti keskmisest (1671€) ja keskmise sissetuleku mediaanist (1584€). Palgavõrdluskeskkonna abil on võimalik saada palgavõrdlust rohkem kui 600 ametipositsiooni kohta. Seal toodud andmete kohaselt on paljud turismivaldkonnaga seotud ametikohad ühtede kõige madalamalt tasustatud ametikohtade seas Ida-Virumaal.
Rahvastiku muutuste prognoos
Ida-Virumaa rahvastikuprognoosi andmetel väheneb kogu maakonna elanike arv järgmise 20 aasta jooksul umbes 40 000 inimese võrra (üle 30%). Narva-Jõesuu linna elanike arvu muutuse aastani 2045 prognoosimiseks on kasutatud Statistikaameti Ida-Virumaa rahvastikuprognoosi vanuselist dünaamikat.
Tabel 1 Prognoositav rahvaarv Ida-Virumaal (põhistsenaarium). Allikas: Statistikaamet.
Kuigi aastal 2022 toimus elanike arvus hüpe (elanike arvu kasv 3,4% võrreldes 2021. aastaga), siis prognoosi kohaselt on kasv edaspidi peatumas ning eeldusel, et üldised rahvastikuarengud on stabiilsed, järgneb elanikkonna kahanemine. Seega võib ennustada, et omavalitsuse elanike arv väheneb aastaks 2045 24-25% (umbes 3300 inimeseni). Muuhulgas on arvestatud tõika, et linnalises piirkonnas, kus käesoleval ajal elab 60% Narva-Jõesuu linna elanikest, on rahvaarvu muutused senini olnud väiksemad, kui väljaspool Narva-Jõesuud asustusüksusena. Sellega on põhjendatav, miks rahvastiku vähenemine on prognoositud väiksem kui Ida-Virumaal tervikuna.
Joonis 4: Narva-Jõesuu linna (tuletatud) rahvastikuprognoos
Turismiga seonduvad olulisemad näitajad
Olulisemad Narva-Jõesuu turismi olukorda iseloomustavad näitajad on majutatute arv ja ööbimiste arv. See annab võrdlusbaasi teiste omavalitsustega ja näitab ära ka turismi edendamise (sh ööbimiste arvu suurendamise) majandusliku potentsiaali.
Tabel 2 Narva-Jõesuu linnas majutatute ja turistide arv aastatel 2022-2023 Allikas: Statistikaamet
Statistikaameti andmetel6 oli 2024. aasta juulis Ida-Virumaal 3 821 voodikohta, neist Narva-Jõesuus 1244. Pooled Narva-Jõesuu majutusasutustest on hotellid (spad), mis moodustavad umbes kolmandiku kogu maakonna voodikohtadest7. Voodikohtade täituvus kogu maakonnas oli keskmiselt 49%.
Narva-Jõesuu majutatute ja ööbimiste arv võrdluses 2019. aastaga on sarnane Eesti üldise trendiga – tõusnud on siseturistide osakaal ning vähenenud välisturistide arv. Erinevalt teistest Eesti piirkondadest pole välisturistide osakaal Narva-Jõesuus taastunud, mille peamiseks põhjuseks on Venemaa turu äralangemine. Siit tuleneb üks oluline suund piirkonna turismi arendamisel - mitte kaotada lisandunud siseturiste ning Venemaa turistide asemele leida uued külastajad teistest riikidest.
Statistikaameti andmetel8 on Eesti elaniku keskmised kulutused ööbimisega sisereisil 176,8 eurot. Eesti Panga andmetele9 tuginedes kulutab välisturist keskmiselt Eestis ühe reisi kohta 330 eurot. Seega hinnanguliselt kulutasid 2023. aastal Narva-Jõesuu linnas ööbinud inimesed kokku Eestis viibides suurusjärgus 3 miljonit eurot. On tõenäoline, et sellest umbes 40-50% (1,2 kuni 1,5 miljonit eurot) kulutati Narva-Jõesuu linnas erinevaid tooteid ja teenuseid tarbides ning ülejäänu mujal Ida-Virumaal ning Eestis.
Statistikaameti andmetel oli Narva-Jõesuu linnas 2023. aasta seisuga registreeritud 262 ettevõtet. Pea 10% nende (täpsemalt 25) tegevusalaks on „majutus ja toitlustus“. 94,7% nendest ettevõtetest olid kuni kümne töötajaga ja 3,4% ettevõtetest 10-49 töötajaga. Seega töötab Narva-Jõesuus majutus- ja toitlustussektoris umbes 200 inimest, millele lisanduvad töötajad teistes turismiga seotud sektorites, nagu näiteks transport, kultuur ja ürituste korraldamine, muuseumid ja atraktsioonid jne, lisaks hooajalised lepingud nimetatud valdkondades.
Narva-Jõesuu majutatute ja ööbimiste arv võrdluses 2019. aastaga on sarnane Eesti üldise trendiga – tõusnud on siseturistide osakaal ning vähenenud välisturistide arv. Erinevalt teistest Eesti piirkondadest pole välisturistide osakaal Narva-Jõesuus taastunud, mille peamiseks põhjuseks on Venemaa turu äralangemine. Siit tuleneb üks oluline suund piirkonna turismi arendamisel - mitte kaotada lisandunud siseturiste ning Venemaa turistide asemele leida uued külastajad teistest riikidest.
Statistikaameti andmetel8 on Eesti elaniku keskmised kulutused ööbimisega sisereisil 176,8 eurot. Eesti Panga andmetele9 tuginedes kulutab välisturist keskmiselt Eestis ühe reisi kohta 330 eurot. Seega hinnanguliselt kulutasid 2023. aastal Narva-Jõesuu linnas ööbinud inimesed kokku Eestis viibides suurusjärgus 3 miljonit eurot. On tõenäoline, et sellest umbes 40-50% (1,2 kuni 1,5 miljonit eurot) kulutati Narva-Jõesuu linnas erinevaid tooteid ja teenuseid tarbides ning ülejäänu mujal Ida-Virumaal ning Eestis.
Statistikaameti andmetel oli Narva-Jõesuu linnas 2023. aasta seisuga registreeritud 262 ettevõtet. Pea 10% nende (täpsemalt 25) tegevusalaks on „majutus ja toitlustus“. 94,7% nendest ettevõtetest olid kuni kümne töötajaga ja 3,4% ettevõtetest 10-49 töötajaga. Seega töötab Narva-Jõesuus majutus- ja toitlustussektoris umbes 200 inimest, millele lisanduvad töötajad teistes turismiga seotud sektorites, nagu näiteks transport, kultuur ja ürituste korraldamine, muuseumid ja atraktsioonid jne, lisaks hooajalised lepingud nimetatud valdkondades.
Narva-Jõesuu jõerand. Foto: Anna Markova
Ülevaade muudest seonduvatest arengudokumentidest
Vastavalt üleriiklikule arengukavale „Turismistrateegia 2022-2025“ olid turismisektori maksutulud koroonaeelsel perioodil kokku 442 miljonit eurot. Turism moodustas 10% Eesti koguekspordist ja 29% teenuste ekspordist. 2023. aastal moodustas Eesti turismiteenuste eksport Eesti koguekspordist 6,3% (2019 – 10%). Tänaseks on turismi osakaal Eesti majanduses märgatavalt vähenenud, kuna võrreldes 2019. aastaga on kogueksport kasvanud 44%, turismiteenuste eksport aga vähenenud 9%10. 2023. aasta Eesti turismiülevaatest selgub, et siseturism koos kasvanud turismiga Lätist kompenseeris ööbimiste arvu lõikes Venemaa turistide, kuid mitte muude riikide turistide kao.
Võrreldes koroonaeelse ajaga majutus Eestis 2023. aastal umbes 200 000 võrra vähem välisriikidest pärit turiste. Ööbimiste arv vähenes umbes 500 000 võrra ehk mõlemal juhul oli vähenemine pea 20%. Kuigi turismiteenuste käive on jõudmas tagasi oma tipptasemele (koroonaperioodi eelsetesse müüginumbritesse), johtub see siiski suuresti kiirest inflatsioonist ning sellega kaasnenud turismitoodete ja teenuste hinnakasvust. Seega on Narva-Jõesuu turismistrateegia ellurakendamine väga oluline kompenseerimaks tekkinud külastajate kadu ja edendamaks Narva-Jõesuu konkurentsieeliseid (näiteks Ida-Virumaa parimad majutusvõimalused, kuurort koos pakutavate teenustega, piirkonna looduse omapära jne) täiendavate külastajate toomiseks piirkonda. Samuti nende viibimise pikendamiseks ja külastuskogemuse mitmekesistamiseks.
Võrreldes koroonaeelse ajaga majutus Eestis 2023. aastal umbes 200 000 võrra vähem välisriikidest pärit turiste. Ööbimiste arv vähenes umbes 500 000 võrra ehk mõlemal juhul oli vähenemine pea 20%. Kuigi turismiteenuste käive on jõudmas tagasi oma tipptasemele (koroonaperioodi eelsetesse müüginumbritesse), johtub see siiski suuresti kiirest inflatsioonist ning sellega kaasnenud turismitoodete ja teenuste hinnakasvust. Seega on Narva-Jõesuu turismistrateegia ellurakendamine väga oluline kompenseerimaks tekkinud külastajate kadu ja edendamaks Narva-Jõesuu konkurentsieeliseid (näiteks Ida-Virumaa parimad majutusvõimalused, kuurort koos pakutavate teenustega, piirkonna looduse omapära jne) täiendavate külastajate toomiseks piirkonda. Samuti nende viibimise pikendamiseks ja külastuskogemuse mitmekesistamiseks.
Ida-Virumaa arengustrateegia11 eesmärgiseade kohaselt on Ida-Virumaa aastaks 2035 Tallinna järel populaarsuselt teine turismisihtkoht Eestis. Ida-Virumaa arengustrateegia turismivaldkonna arendamise sihid annavad Narva-Jõesuu turismistrateegiale üldise raami.
Strateegias tuuakse olulisena esile:
Strateegias tuuakse olulisena esile:
- Turismiklastri arendamine ja laiendamine,
- Hooajalisuse leevendamine,
- Sihtkoha turundustegevuste pidev elluviimine ja maakonna maine parandamine,
- Turismiettevõtjate maksimaalne kaasamine koostöösse,
- Uute investeeringute kaasamine majutuskohtade ja turismiobjektide rajamisse,
- Veeteede aktiivne kasutuselevõtt, väikesadamate arendamine ning nende ligipääsetavuse parandamine,
- Veega seotud atraktsioonide ja veespordi arendamine,
- Teenuste ja toodete arendamine,
- Kompetentside arendamine.
Ida-Viru Ettevõtluskeskuse turismiklastri projekt “Ida-Virumaa kui seiklusmaa”12 eesmärk on tutvustada Ida-Virumaad kui avastamisväärset ning mitmekülgseid võimalusi pakkuvat turismisihtkohta, selleks et tuua Ida-Virumaale uusi turistide sihtgruppe ja laiendada oma tegevust sihtturgudel, suurendades sellega Ida-Virumaa külastatavust ja turismitulu. Klaster (liikmeid ligi 50, neist kaheksa omavalitsust) tegutseb selle nimel, et „aastaks 2035 on Ida-Virumaa Tallinna järel esimene turismisihtkoht Eestis, tegutsedes lisaks Eesti siseturule ka Soome ja Läti turul13“. Narva-Jõesuu linn on liitunud turismiklastriga.
2024. aasta kevadel valmis analüüs “Ida-Viru turismituru perspektiivid lisanduvate majutusasutuste kontekstis14”, mille eesmärk oli välja selgitada Ida-Virumaa tänane turismiteenuste ja -taristu (sh majutusvõimalused) pakkumine ja selle vastavus piirkonna külastajate ootustele ning hinnata, kuidas keskpikas perspektiivis muutub nii turismiteenuste pakkumus kui nõudlus. Analüüsiraportis toodud järeldusi on kasutatud Narva-Jõesuu turismistrateegia koostamises.
Samuti toetab Narva-Jõesuu turismistrateegia Ida-Virumaa loomemajandusklastri strateegias15 toodud eesmärke klastri prioriteetide (audiovisuaalne loome / tootmine ja disainivaldkond) lõikes. Ida-Virumaa loomemajandussektor koosneb põhiliselt mikroettevõtjatest ja mittetulundusühingutest. Omavalitsuse roll on neid toetada ja võimestada, näiteks informatsiooni vahendamise kaudu, sisendi andmisel valdkondlikesse andmebaasidesse, koostöö tegemisel (rahvusvaheliste) sündmuste kavandamisel ja elluviimisel jne.
Narva-Jõesuu linna arengukava 2027 ja selle tegevuskava16 moodustavad käesolevale turismistrateegiale üldise raami. Linna arengukava tegevuskavas välja toodud sekkumissuunad sisalduvad ka turismistrateegias.
2024. aasta kevadel valmis analüüs “Ida-Viru turismituru perspektiivid lisanduvate majutusasutuste kontekstis14”, mille eesmärk oli välja selgitada Ida-Virumaa tänane turismiteenuste ja -taristu (sh majutusvõimalused) pakkumine ja selle vastavus piirkonna külastajate ootustele ning hinnata, kuidas keskpikas perspektiivis muutub nii turismiteenuste pakkumus kui nõudlus. Analüüsiraportis toodud järeldusi on kasutatud Narva-Jõesuu turismistrateegia koostamises.
Samuti toetab Narva-Jõesuu turismistrateegia Ida-Virumaa loomemajandusklastri strateegias15 toodud eesmärke klastri prioriteetide (audiovisuaalne loome / tootmine ja disainivaldkond) lõikes. Ida-Virumaa loomemajandussektor koosneb põhiliselt mikroettevõtjatest ja mittetulundusühingutest. Omavalitsuse roll on neid toetada ja võimestada, näiteks informatsiooni vahendamise kaudu, sisendi andmisel valdkondlikesse andmebaasidesse, koostöö tegemisel (rahvusvaheliste) sündmuste kavandamisel ja elluviimisel jne.
Narva-Jõesuu linna arengukava 2027 ja selle tegevuskava16 moodustavad käesolevale turismistrateegiale üldise raami. Linna arengukava tegevuskavas välja toodud sekkumissuunad sisalduvad ka turismistrateegias.
Peamised turismivaldkonnad Narva-Jõesuus
Narva-Jõesuu peamised turismivaldkonnad - ehk miks turist täna Narva-Jõesuusse tuleb - jagunevad peamiselt neljaks suureks teemablokiks:
- Kuurordi- ja loodusturism, sh Narva-Jõesuu rand, metsad, pargid ja loodusrajad. Siin asub Eesti pikim kuurortrand (9,5 km), mis on üks pikemaid mereäärseid liivarandasid Eestis. Randa palistavad metsatukad ja linnasüdames asuvad pargid on linnaelanike ja külastajate seas populaarsed jalutuskohad.
- Spa- ja terviseturism. Narva-Jõesuus paiknevad spaad ja neis pakutavad spaa- ja terviseteenused aitavad leevendada turismi sesoonsust ja toovad Narva-Jõesuusse heaoluteenustest huvituvaid turiste. Lisaks on spaad Narva-Jõesuu oluline konkurentsieelis, pakkudes piirkonnas kõige kvaliteetsemat majutusteenust.
- Militaarturism. Vaivara Sinimägede muuseum on üks silmapaistvamaid sõjamuuseume Eestis, tutvustades oma ekspositsioonis üht olulisimat Eesti pinnal toimunud lahingut - Sinimägede lahingut 1944. aasta suvel - ja tuues muuseumisse militaarhuvilisi üle maailma (sh ka Eestis paiknevate liitlasvägede esindajaid neile Eestit ja Eesti ajalugu tutvustava haridusprogrammi raames, tehes selleks tihedat koostööd Eesti sõjamuuseumi ja Kaitseministeeriumiga).
- Kultuuri- ja üritusturism. Külastajate arvu suurendamiseks ja nende profiili mitmekesistamiseks korraldatakse Narva-Jõesuus mitmeid eriilmelisi kultuuriüritusi (näiteks Ööbazaar linnapea vastuvõtuga, Silmufest, Jazzfestival jne).
… ja naaberomavalitsustes
Narva-Jõesuu turismi olukorda ja külastajate arvu mõjutavad turismivaldkonna arengud naaberomavalitsustes, ennekõike Narvas ja Sillamäel. Mõjud on ennekõike positiivsed:
Sarnaselt Narvale on ka Sillamäel viimastel aastatel turismiinfrastruktuuri jõudsalt investeeritud: Mere puiestee rekonstrueerimine, rannapromenaad, Sillamäe muuseumi uus püsinäitus ja Sillamäe külastatavust tõstnud teemapark "Salapärane Sillamäe". Lisaks on Sillamäe arenev sadamalinn ja selle kaudu saaks Narva-Jõesuusse tuua turiste Soomest. Linna arengukava kohaselt „on oluline saavutada Sillamäe linna lülitamine Eesti turismimarsruutidesse“, ehk siin saaksid kaks omavalitsust teha omavahelist koostööd (turismimarsruudid jt ühisprojektid).
Lisaks Narvale ja Sillamäele tuleb tähelepanu pöörata ka teistele omavalitsustele ja turismiatraktsioonidele Ida-Virumaal. Vahemaad võivad küll olla suured, kuid tõlgendades tunnuslauset “Ida-Virumaa on Seiklusmaa!”, on võimalik töötada välja mitmeid erinevaid ühiseid turismimarsruute, kasutades ära Narva-Jõesuu juba välja kujunenud tugevusi (ennekõike maakonna parimad kvaliteetsed ööbimisvõimalused Narva-Jõesuu spaades). Ühiste turismimarsruutide väljatöötamisel on esirinnas militaarturismi valdkond17.
- Paljud (eriti) välisriikidest pärit reisikorraldajad või turismigrupid käsitlevad kogu Ida-Virumaad ühe piirkonnana,
- Narva-Jõesuu soodne asukoht Narva ja Sillamäe vahel (sh head ühendused, näiteks jõelaev Caroline Narva ja Narva-Jõesuu vahel),
- Narva-Jõesuu tugevused / konkurentsieelised (kvaliteetsed ööbimisvõimalused, looduskeskkond).
Sarnaselt Narvale on ka Sillamäel viimastel aastatel turismiinfrastruktuuri jõudsalt investeeritud: Mere puiestee rekonstrueerimine, rannapromenaad, Sillamäe muuseumi uus püsinäitus ja Sillamäe külastatavust tõstnud teemapark "Salapärane Sillamäe". Lisaks on Sillamäe arenev sadamalinn ja selle kaudu saaks Narva-Jõesuusse tuua turiste Soomest. Linna arengukava kohaselt „on oluline saavutada Sillamäe linna lülitamine Eesti turismimarsruutidesse“, ehk siin saaksid kaks omavalitsust teha omavahelist koostööd (turismimarsruudid jt ühisprojektid).
Lisaks Narvale ja Sillamäele tuleb tähelepanu pöörata ka teistele omavalitsustele ja turismiatraktsioonidele Ida-Virumaal. Vahemaad võivad küll olla suured, kuid tõlgendades tunnuslauset “Ida-Virumaa on Seiklusmaa!”, on võimalik töötada välja mitmeid erinevaid ühiseid turismimarsruute, kasutades ära Narva-Jõesuu juba välja kujunenud tugevusi (ennekõike maakonna parimad kvaliteetsed ööbimisvõimalused Narva-Jõesuu spaades). Ühiste turismimarsruutide väljatöötamisel on esirinnas militaarturismi valdkond17.
Jõelaev Caroline Narva-Jõesuu sadamas.
Foto: Anna Markova
Foto: Anna Markova
Üldised turismitrendid
Globaalse analüüsi ja konsultatsioonifirma McKinsey turismiraporti18 kohaselt taastub turism ülemaailmselt 2024. aasta lõpuks ja jätkab seejärel kasvamist. Raporti olulisemad järeldused Narva-Jõesuu turismistrateegia kontekstis on:
- Lähiturism (siseturism ja sihtriigi naabruses või läheduses olevad riigid) kasvab. Konkurentsivõime tagamiseks peaksid sihtkohad tutvustama ja keskenduma lähituristi sihtgruppi silmas pidavalt vähemtuntud „varjatud aarete“ tutvustamisele ja piirkondlike (sh piiriüleste) ühiste turismimarsruutide välja arendamisele. Narva- Jõesuu turismistrateegias kavandatud tegevustena sihitame reklaamikampaaniad kahele peamisele sihtturule - Eesti ja Soome -, töötame välja temaatilised ja piirkondlikud turismimarsruudid ning toome senisest enam nähtavale seni vähemtuntud sihtkohti ja atraktsioone.
- „Tuleviku sihtkohad ei ole need, mis täna“ – inimesed tahavad laiendada oma reisimiskogemust ja minna kohtadesse, kus pole varem käidud. Oluline on muidugi piirkonnas pakutavad turismiteenused, kultuur, loodus ja ajalugu, kuid argument, et tegu ei ole „tavapärase“ sihtkohaga, muutub aina suuremaks müügiargumendiks. Narva-Jõesuu turismistrateegias kavandatud tegevustena töötame välja temaatilised ja piirkondlikud turismimarsruudid, mis toovad esile piirkonna eripära.
OECD turismitrendide ja poliitikate aruanne 202419 toob esile järgmised väljakutsed:
- Turism on ja jääb üheks oluliseks majandussektoriks, taastudes OECD riikides 2024. aasta lõpuks, kuid selle edasine kasv on riigiti ebaühtlane. Narva-Jõesuu turismistrateegias kavandatud tegevustena jätkame ühistööd Ida-Viru turismiklastriga, arendame Narva-Jõesuu ja piirkondlikke turismitooteid ja -teenuseid ning töötame kasutajakogemuse parandamise nimel - eesmärgiga tuua piirkondi rohkem ja uusi külastajaid.
- Edendada tuleb ühiseid tegevusi tulevikku suunatud jätkusuutliku turismi põhimõtete juurutamiseks. Narva-Jõesuu turismistrateegias kavandatud tegevustena jätkame turismiinfrastruktuuri parendamise, linnaruumi heakorrastamise, kestliku turismi põhimõtete tutvustamine ja propageerimine Narva-Jõesuu turismiettevõtjate hulgas ning rohemärgiste taotlemisega sihtkohale.
- Oluline on panustada turismisektori tööjõu arendamisesse. Narva-Jõesuu turismistrateegias kavandatud tegevustena käivitame koostöös ettevõtjatega ühiskoolituste läbiviimine turismiettevõtjate teeninduspersonalile.
- Jätkusuutlikud turismipoliitikad peavad olema tõenduspõhised. Narva-Jõesuu turismistrateegias kavandatud tegevustena käivitame iga-aastased külastajauuringud ja regulaarsed turismiümarlauad turismiettevõtete ja sidusrühmadega.
Sihtgruppide hinnang Narva-Jõesuu linna turismi hetkeolukorrale ja väljavaadetele
Läbiviidud ümarlaudade kokkuvõte
2024. aasta kevadel viis Narva-Jõesuu linnavalitsus koostöös strateegia koostajatega läbi kaks ümarlauda: üks Narva-Jõesuu turismiettevõtjatele ja teine piirkonna turismivaldkonna sidusrühmadele. Ümarlaual arutatut ja seal välja toodud järeldusi ei ole strateegias eraldi välja toodud, vaid need on integreeritud läbivalt kõikidesse strateegia alapeatükkidesse.
Läbiviidud küsitluste kokkuvõte
2024 aasta suvel (juuli-august) toimus küsitlus Narva-Jõesuu elanike, külastajate ja ettevõtjate seas. Alljärgnevalt on toodud lühikokkuvõtted küsitluste tulemitest. Küsitluste tulemuste pikemad ülevaated on toodud strateegia lisas.
Elanike küsitlus
Elanike hinnangul on turismi arendamine Narva-Jõesuu elujõud, mis nõuab aga kohalike elanike ja potentsiaalsete turistide vajaduste ning huvide tasakaalu. Linna unikaalne loodus ja ajalooline taust pakuvad rohkelt võimalusi, kuid vajalik on ka investeerida infrastruktuuri ja teenustesse. Senine areng (sh Narva-Jõesuu linnavalitsuse panus) on olnud hea: turism on muutunud mitmekülgsemaks, keskuslinn on muutunud ilusamaks ja panustatud on infrastruktuuri arendamisse. Kuid areng on olnud elanike hinnangul liiga aeglane.
Külastajate küsitlus
Külastajate küsitlusele vastas 291 inimest, neist 96% vastanutest olid pärit Eestist, peamiselt Ida-Virumaalt. Ülekaalukalt oli külastuse eesmärgiks põhjuseks puhkus mererannas ja looduses (70%), sellele järgnes kohalikke toidukohtade külastamine ning muu vaba aja veetmine (kumbki ca 10%). Kindlasti mõjutas vastuseid ka küsitluse läbiviimise aeg - suvi. Vaieldamatult kõige enam meeldisid külastajatele Narva-Jõesuu rand ja meri ning seda ümbritsev loodus (pargid, promenaad, puhas õhk, metsasus jne). Konkurentsitult on kaks kõige suuremat murekohta seotud parkimise ja linna ning eriti rannapiirkonna infrastruktuuriga (näiteks piisava hulga avalike WC-de puudumine, prügikastide vähesus, nn “kolemajad”). Küsimusele, kas turistid külastaksid Narva-Jõesuud ka siis, kui linnas kehtiks turismimaks, olid ülekaalus vastused „ei“ ja „pigem ei“.
Ettevõtjate küsitlus
Ettevõtjate küsitlusele vastas väike arv ettevõtjaid, kuid nende vastused kattuvad ettevõtjate ümarlaual räägituga. Nende hinnangul tehakse Narva-Jõesuus aktiivset tööd turistide toomisel linna, kultuuriürituste arendamisel ja linna infrastruktuuri parendamisel. Probleemiks on geopoliitilised pinged ja ebastabiilsus, samuti kõrge inflatsioon, mis vähendab turismiteenuste nõudlust ja tekitab ebakindlust investeeringute tegemisel.
Elanike küsitlus
Elanike hinnangul on turismi arendamine Narva-Jõesuu elujõud, mis nõuab aga kohalike elanike ja potentsiaalsete turistide vajaduste ning huvide tasakaalu. Linna unikaalne loodus ja ajalooline taust pakuvad rohkelt võimalusi, kuid vajalik on ka investeerida infrastruktuuri ja teenustesse. Senine areng (sh Narva-Jõesuu linnavalitsuse panus) on olnud hea: turism on muutunud mitmekülgsemaks, keskuslinn on muutunud ilusamaks ja panustatud on infrastruktuuri arendamisse. Kuid areng on olnud elanike hinnangul liiga aeglane.
Külastajate küsitlus
Külastajate küsitlusele vastas 291 inimest, neist 96% vastanutest olid pärit Eestist, peamiselt Ida-Virumaalt. Ülekaalukalt oli külastuse eesmärgiks põhjuseks puhkus mererannas ja looduses (70%), sellele järgnes kohalikke toidukohtade külastamine ning muu vaba aja veetmine (kumbki ca 10%). Kindlasti mõjutas vastuseid ka küsitluse läbiviimise aeg - suvi. Vaieldamatult kõige enam meeldisid külastajatele Narva-Jõesuu rand ja meri ning seda ümbritsev loodus (pargid, promenaad, puhas õhk, metsasus jne). Konkurentsitult on kaks kõige suuremat murekohta seotud parkimise ja linna ning eriti rannapiirkonna infrastruktuuriga (näiteks piisava hulga avalike WC-de puudumine, prügikastide vähesus, nn “kolemajad”). Küsimusele, kas turistid külastaksid Narva-Jõesuud ka siis, kui linnas kehtiks turismimaks, olid ülekaalus vastused „ei“ ja „pigem ei“.
Ettevõtjate küsitlus
Ettevõtjate küsitlusele vastas väike arv ettevõtjaid, kuid nende vastused kattuvad ettevõtjate ümarlaual räägituga. Nende hinnangul tehakse Narva-Jõesuus aktiivset tööd turistide toomisel linna, kultuuriürituste arendamisel ja linna infrastruktuuri parendamisel. Probleemiks on geopoliitilised pinged ja ebastabiilsus, samuti kõrge inflatsioon, mis vähendab turismiteenuste nõudlust ja tekitab ebakindlust investeeringute tegemisel.
Peamised valdkondlikud probleemid ja arenguvajadused
SWOT analüüs
Peamised Narva-Jõesuu turismivaldkonna tugevused, nõrkused, ohud ning võimalused ja arenguvajadused arutati läbi ettevõtjate ja sidusrühmade ümarlaudadel ning koondati tagasisideküsitlustest. Need on toodud SWOT-analüüsina alljärgnevas tabelis:
Tugevused
- Kaunis loodus, sh liivarand ja selle ümbrus
- Tunnustatud ja hea mainega spaa- ning terviseturismi sihtkoht
- Piisav arv kvaliteetseid majutuskohti
- Piirkonna omapärane ajaloo- ja kultuuripärand
- Erinevad hästikäivitunud kultuuriüritused, mis on toonud Narva-Jõesuu Eesti kultuurikaardile
Nõrkused
- Külastatavuse hooajalisus: väljaspool suvehooaega sisuliselt vaid spaaturism
- Teenuste pakkumise kvaliteet jätab soovida, sh klienditeenindajate eesti-ja võõrkeelte oskus
- Linna heakord (sh mahajäetud, lagunenud ja põlenud hooned),
- Turismi tugitaristu olukord ning kvaliteet (parkimine, sildid, info kättesaadavus jms) pole piisav
- Ühendused Narva ja Tallinnaga pole piisavad, ühistransport pole turistisõbralikult korraldatud
- Narva-Jõesuu turundamine ja tuntus turismisihtkohana on piiratud, eriti rahvusvaheliselt
Ohud
- Ülemäärane kapseldumine end juba tõestanud turismivaldkondadesse (spaad, suvel mererand)
- Linna majanduslik olukord, mis ei võimalda kavandatud investeeringuid ellu viia
- Vähenev tugi väike- ja keskmisele ettevõtlusele
- Lähedus Venemaa piirile võib tekitada eriti välisturistides ebakindlust ja vähendada soovi piirkonda külastada
Võimalused
- Turismiteenuste mitmekesistamine uute turismivaldkondadega (erinevad nišiturismitooted - näiteks seiklusturism, militaar- ja tööstusturism, sporditurism)
- Sesoonsuse vähendamine peamiselt seiklus-, üritus- ja äriturismi abil, sh tuginedes Narvale, kui arenevale tööstuskeskusele
- Jätkuv osalemine Ida-Virumaa turismiklastri töös ja regulaarsete ümarlaudade korraldamine linnavalitsuse ja turismiettevõtjate vahel
- Ühine kohaturundus (Narva-Jõesuu ettevõtjad ühiselt ja Ida-Virumaa laiemalt) koos teiste piirkonna omavalitsustega
- Valdkonnaüleste turismimarsruutide koostamine ja käivitamine
- Linn võtab heakorra ja turismi arendamise fookusesse ning tegeleb süsteemselt heakorra ja avaliku ruumi kvaliteedi tagamisega
- Uute ankursündmuste käivitamine Narva-Jõesuus (näiteks kultuuri, spordi- ja liikumise valdkondades)
Turismivaldkonna strateegilised eesmärgid perioodiks
2025-2029
Tulenevalt Venemaa ja laiemalt idaregiooni külastajate kadumisest ja riigi majanduse ebastabiilsest olukorrast seisab Narva-Jõesuu tõsiste väljakutsete ees. Ülioluline on hoida ja kasvatada nii sise- kui ka välisturistide hulka, leida uusi välispartnereid ning strateegiliste eesmärkide kujundamisel lähtuda turismi oluliselt mõjutavatest trendidest (kasvav huvi uute ja omanäoliste sihtkohtade vastu, personaalne/huvipõhine reisimine, turvalisus, klientide vajadused ja ootused suurepärasele kogemusele sihtkohas, personaliseeritud ning sobivate turunduskanalite valik jms).
Turismistrateegia elluviimisel juhindume kestliku ehk jätkusuutliku turismi põhimõtetest ja säästva arengu põhimõtetest, ehk keskkonna, kogukonna ja majanduse tasakaalu hoidmisest. Investeeringute tegemisel juhindume ringmajanduse põhimõtete rakendamisest.
Pidades silmas neid väljakutseid ja tuginedes tänastele konkurentsieelistele, oleme tegevussuunad sõnastanud kolmes valdkonnas:
Turismistrateegia elluviimisel juhindume kestliku ehk jätkusuutliku turismi põhimõtetest ja säästva arengu põhimõtetest, ehk keskkonna, kogukonna ja majanduse tasakaalu hoidmisest. Investeeringute tegemisel juhindume ringmajanduse põhimõtete rakendamisest.
Pidades silmas neid väljakutseid ja tuginedes tänastele konkurentsieelistele, oleme tegevussuunad sõnastanud kolmes valdkonnas:
- Toodete ja sihtkoha arendus keskkonnahoidlike turismiteenuste arendamiseks ja kestliku ning säästliku turismi edendamiseks,
- Kasutajakogemuse parandamine,
- Koostöö ja turundus.
Järgnevalt on sõnastatud eesmärgid tegevusvaldkondade kaupa
1. Toodete ja sihtkoha arendus
a. Narva-Jõesuu turismiteenused on mitmekülgsed, pakkudes erinevatele sihtrühmadele põnevaid ajaveetmise võimalusi aastaringselt,
b. Narva-Jõesuus pakutakse Ida-Virumaa mõistes teistest selgelt eristuvaid turismitooteid,
2. Kasutajakogemuse parandamine
a. Narva-Jõesuu turismitoodete ning seda toetavate teenuste kvaliteet on tõusnud ja külastajate rahulolu nendega suurenenud,
b. Narva-Jõesuu linnavalitsusel, piirkonna turismiettevõtetel ja teistel (Ida- Virumaa turismiklaster) on selge ülevaade ja teadmine piirkonda külastavate turistide ootustest.
c. Narva-Jõesuu turismi sihtkohana rakendab keskkonnahoidlikkuse ja säästlikkuse põhimõtteid.
3. Koostöö ja turundus
a. Piirkonda tuntakse eristuvate ankursündmuste kaudu,
b. Toimivad Ida-Virumaa ülesed ja muude piirkondadega seotud turismipaketid,
c. Ettevõtjad, kogukond ja Narva-Jõesuu linn arendavad turismitooteid ja neid võimaldavaid teenuseid koostöös, sealhulgas rahvusvaheliste koostööprojektide kaudu,
d. Info toodete ja teenuste kohta on klientidele hõlpsasti ja mitmekülgselt kättesaadav.
1. Toodete ja sihtkoha arendus
a. Narva-Jõesuu turismiteenused on mitmekülgsed, pakkudes erinevatele sihtrühmadele põnevaid ajaveetmise võimalusi aastaringselt,
b. Narva-Jõesuus pakutakse Ida-Virumaa mõistes teistest selgelt eristuvaid turismitooteid,
2. Kasutajakogemuse parandamine
a. Narva-Jõesuu turismitoodete ning seda toetavate teenuste kvaliteet on tõusnud ja külastajate rahulolu nendega suurenenud,
b. Narva-Jõesuu linnavalitsusel, piirkonna turismiettevõtetel ja teistel (Ida- Virumaa turismiklaster) on selge ülevaade ja teadmine piirkonda külastavate turistide ootustest.
c. Narva-Jõesuu turismi sihtkohana rakendab keskkonnahoidlikkuse ja säästlikkuse põhimõtteid.
3. Koostöö ja turundus
a. Piirkonda tuntakse eristuvate ankursündmuste kaudu,
b. Toimivad Ida-Virumaa ülesed ja muude piirkondadega seotud turismipaketid,
c. Ettevõtjad, kogukond ja Narva-Jõesuu linn arendavad turismitooteid ja neid võimaldavaid teenuseid koostöös, sealhulgas rahvusvaheliste koostööprojektide kaudu,
d. Info toodete ja teenuste kohta on klientidele hõlpsasti ja mitmekülgselt kättesaadav.
Strateegia edukuse mõõdik: 2026 on Narva-Jõesuu oma tuntuselt Ida-Virumaal eelistatud turismisihtkohtade kindlas esikolmikus ning külastajate arv kasvab aastaks 2030 kokku 10% võrra ning keskmine ööbimiste arv on 2030. aastaks kasvanud kolme ööni reisi kohta.
Tegevusplaan ja tegevused eesmärkide saavutamiseks
Narva-Jõesuu linna „oma lugu“
Narva-Jõesuu on looduse ja ajaloo harmoonia. Sihtkoht, kus kohtuvad kaunis loodus ja rikka ajalooga kultuur, mis kutsub külastama ja avastama.
Narva-Jõesuu meelitab oma metsiku võluga. Ta on ühtaegu häälekas - temas on nii mere võimsust, jõe tagasihoidlikumat kulgemist kui männimetsade mühinat - ja samas õrnalt hellitav. Narva-Jõesuu on
ürgselt võluv, imelise loodusega kuurort.
Väikelinna ehteks on Eesti kuurortlinnade pikim mereäärne liivarand. Ligemale kümnel kilomeetril jagub ruumi kõigile. Sellist avarust ja vabaduse tunnet mujal ei koge. Samas on rannas olemas kõik suvitamiseks vajalik - rannakohvikud, surfiklubi ja rannavolleplats.
Kõigi mugavustega ranna kõrval tasub põigata ka Udria randa, mis üllatab oma ürgoru, liivakivipanga
ja võimsa kivikülviga. Kui Narva-Jõesuu rand sobib hästi pikkadeks jalutuskäikudeks ja rattasõiduks, siis
Udrias saab treenida oma tasakaalu ja turnida kivirahnudel. Boonust lisavad tervistava õhuga
männimetsad. Ümbruskonna matkarajad kulgevad läbi Narva-Jõesuu maapiirkonna teistesse Ida-Viru
looduskaunitesse paikadesse. Kergliiklustee ühendab maakonna suurima linna Narvaga. Nagu kuurordi
algusaegadel saab ka nüüd suvel kahe naabri - Narva ning Narva-Jõesuu vahel liigelda veeteed pidi,
mugavat kruiisilaeva kasutades.
Kuurordi ajalugu ulatub juba ligemale 150 aasta taha, mil toonane Narva linnapea Adolf Hahn koos
Kreenholmi töösturitega taipasid ära kasutada selle kandi looduslikud eeldused. Esialgu meelitas uus
kuurort noobleid puhkajaid peamiselt Peterburist. 1930-ndatel leidsid Narva-Jõesuu üles ka eestlased,
eriti armastasid siin puhata loomeinimesed. Kunagisest kalurikülast sai ilusaks lihvitud pärl, mille
võlusid tuldi nautima lähedalt ja kaugelt. Vahepealsetel aegadel see “pärlike” küll veidi tuhmus, kuid
uute tuulte toel on uuesti särama löömas. Juba täna on linna suured tervisetemplid pakkumas
muljetavaldavat sauna- ja basseinivalikut ning erinevaid veeatraktsioone. Aga ka traditsioonilist
kuurortravi ja moodsat stressileevendust.
Enim muutusi on märgata linna südames. Narva jõe suudmes paiknev Narva-Jõesuu tuletorn on Eesti
idapoolseim ning ainus, mis Põhja ja Kirde- Eesti rannikualal külastajatele avatuks jääb. Ainulaadne on
juba majaka asukoht ning muidugi vaade – samal ajal saab nautida nii merd kui jõge, jälgida linnas
toimuvat ning heita pilk Narva jõe vastaskaldale jäävale Venemaale. Sadamate piirkonda koondub
veelgi rohkem elu kui tuletorni kõrvale kerkivad kultuurikvartal, linna esindusväljak ja laululava.
Rekonstrueeritavast muulist saab promenaadi pikendus ja kindlasti ka järjekordne turismimagnet.
Narva-Jõesuu teeb eriliseks veel tõik, et linna piiridesse jääb ka päris „maa“ oma põllulappide ja
klassikalise talu-eluga. Seega on Narva-Jõesuu oluliselt rohkemat kui üks Eesti kuurortlinn. Põnevad
vaatamisväärsused ja eriilmelised sihtkohad pakuvad põnevaid tegevusi aktiivseks puhkuseks east
sõltumata. Siin on Sinimäed ja II maailmasõda sündmusi kajastav sõjamuuseum, 135 km² ala hõlmav
Eesti suurim tehismaastik, erineva raskusastmega matkarajad ning ratsutajaid ootavad hobused.
Mitmekesine on ka Narva-Jõesuu kultuurielu. Suviti kõlavad linnapargis džässihelid ja rannas
tantsumuusika. Oma sportlikku osavust saab testida palliplatsil või jooksuvõistlustel ning värskeid
filme vaadata öökino suurelt ekraanilt. Toidunautlejate meeli erutavad kodukohvikute päevad ja linna
tunnusüritus - igasügisene silmufestival.
Narva-Jõesuu võtab avasüli vastu kõik, kes oskavad pidada lugu tema kaunist loodusest, tervislikest
tegevustest, heast muusikast ja põnevatest maitseelamustest. Hea Narva-Jõesuu sõber, oled oodatud!
Narva-Jõesuu meelitab oma metsiku võluga. Ta on ühtaegu häälekas - temas on nii mere võimsust, jõe tagasihoidlikumat kulgemist kui männimetsade mühinat - ja samas õrnalt hellitav. Narva-Jõesuu on
ürgselt võluv, imelise loodusega kuurort.
Väikelinna ehteks on Eesti kuurortlinnade pikim mereäärne liivarand. Ligemale kümnel kilomeetril jagub ruumi kõigile. Sellist avarust ja vabaduse tunnet mujal ei koge. Samas on rannas olemas kõik suvitamiseks vajalik - rannakohvikud, surfiklubi ja rannavolleplats.
Kõigi mugavustega ranna kõrval tasub põigata ka Udria randa, mis üllatab oma ürgoru, liivakivipanga
ja võimsa kivikülviga. Kui Narva-Jõesuu rand sobib hästi pikkadeks jalutuskäikudeks ja rattasõiduks, siis
Udrias saab treenida oma tasakaalu ja turnida kivirahnudel. Boonust lisavad tervistava õhuga
männimetsad. Ümbruskonna matkarajad kulgevad läbi Narva-Jõesuu maapiirkonna teistesse Ida-Viru
looduskaunitesse paikadesse. Kergliiklustee ühendab maakonna suurima linna Narvaga. Nagu kuurordi
algusaegadel saab ka nüüd suvel kahe naabri - Narva ning Narva-Jõesuu vahel liigelda veeteed pidi,
mugavat kruiisilaeva kasutades.
Kuurordi ajalugu ulatub juba ligemale 150 aasta taha, mil toonane Narva linnapea Adolf Hahn koos
Kreenholmi töösturitega taipasid ära kasutada selle kandi looduslikud eeldused. Esialgu meelitas uus
kuurort noobleid puhkajaid peamiselt Peterburist. 1930-ndatel leidsid Narva-Jõesuu üles ka eestlased,
eriti armastasid siin puhata loomeinimesed. Kunagisest kalurikülast sai ilusaks lihvitud pärl, mille
võlusid tuldi nautima lähedalt ja kaugelt. Vahepealsetel aegadel see “pärlike” küll veidi tuhmus, kuid
uute tuulte toel on uuesti särama löömas. Juba täna on linna suured tervisetemplid pakkumas
muljetavaldavat sauna- ja basseinivalikut ning erinevaid veeatraktsioone. Aga ka traditsioonilist
kuurortravi ja moodsat stressileevendust.
Enim muutusi on märgata linna südames. Narva jõe suudmes paiknev Narva-Jõesuu tuletorn on Eesti
idapoolseim ning ainus, mis Põhja ja Kirde- Eesti rannikualal külastajatele avatuks jääb. Ainulaadne on
juba majaka asukoht ning muidugi vaade – samal ajal saab nautida nii merd kui jõge, jälgida linnas
toimuvat ning heita pilk Narva jõe vastaskaldale jäävale Venemaale. Sadamate piirkonda koondub
veelgi rohkem elu kui tuletorni kõrvale kerkivad kultuurikvartal, linna esindusväljak ja laululava.
Rekonstrueeritavast muulist saab promenaadi pikendus ja kindlasti ka järjekordne turismimagnet.
Narva-Jõesuu teeb eriliseks veel tõik, et linna piiridesse jääb ka päris „maa“ oma põllulappide ja
klassikalise talu-eluga. Seega on Narva-Jõesuu oluliselt rohkemat kui üks Eesti kuurortlinn. Põnevad
vaatamisväärsused ja eriilmelised sihtkohad pakuvad põnevaid tegevusi aktiivseks puhkuseks east
sõltumata. Siin on Sinimäed ja II maailmasõda sündmusi kajastav sõjamuuseum, 135 km² ala hõlmav
Eesti suurim tehismaastik, erineva raskusastmega matkarajad ning ratsutajaid ootavad hobused.
Mitmekesine on ka Narva-Jõesuu kultuurielu. Suviti kõlavad linnapargis džässihelid ja rannas
tantsumuusika. Oma sportlikku osavust saab testida palliplatsil või jooksuvõistlustel ning värskeid
filme vaadata öökino suurelt ekraanilt. Toidunautlejate meeli erutavad kodukohvikute päevad ja linna
tunnusüritus - igasügisene silmufestival.
Narva-Jõesuu võtab avasüli vastu kõik, kes oskavad pidada lugu tema kaunist loodusest, tervislikest
tegevustest, heast muusikast ja põnevatest maitseelamustest. Hea Narva-Jõesuu sõber, oled oodatud!
Narva-Jõesuu turismivaldkonna strateegilised eesmärgid perioodiks 2025-2029
Toote ja sihtkoha arendus
Tuntud ja põnevad ankursündmused
Mitmekesised ja keskkonnahoidlikud turismiteenused ja -tooted
Kasutajakogemuse parandamine
Külastajad tunnevad, et neid on oodatud
Teenused ja tooted ületavad ootusi
Koostöö ja turundus
Toimiv koostöö teenuste pakkumisel ja arendamisel
Info teenuste kohta on klientidele hästi kättesaadav
2025
Turismistrateegia rakendamise algus.
2026
Narva-Jõesuu on oma tuntuselt Ida-Virumaal eelistatud turismisihtkohtade kindlas esikolmikus.
2027–2029
Ööbimisega külastuste kasv kokku 10%.
2030
Keskmine ööbimiste arv külastuse kohta: 3 ööd.
Strateegia elluviimiseks vajalikud turundustegevused
- Elektroonilise ühise turismiinfo keskkonna www.visitnarvajoesuu.ee välja arendamine, sh äpina, vähemalt eesti, inglise ja soome keeles ning selle töös hoidmine;
- Ühiste reklaamikampaaniate läbiviimine naaberomavalitsustega (Narva-Jõesuu + Narva + Sillamäe) eraldi Eesti sise- ja välisturu jaoks, selleks erinevate kanalite kasutamine (ajakirjandus, avalik ruum, sotsiaalmeedia, Internet jne);
- Sotsiaalmeedia kampaaniate regulaarne läbiviimine (Instagram, Facebook jne), mis teavitavad sündmustest ja üritustest Narva-Jõesuus, kutsuvad linna külastama ning võimaldavad oma kanalites juba Narva-Jõesuud külastanutel jagada oma kogemusi;
- Otsingumootorite optimeerimine (SEO), et tõsta Narva-Jõesuu nähtavust sihtkohana;
- Narva-Jõesuu turismiblogi (tekstid, videod jne) loomine ja töös hoidmine, sh koostöös (rahvusvaheliste) reisiblogijatega ja temaatiliste personalugude loomine;
- Uute ühiste turismimarsruutide väljatöötamine ning test-, pressi- ja tutvumisreiside korraldamine; koostöö ettevõtjatega
- Osalemine Ida-Virumaa turismiklastri töös ja klastri turundustegevustes (üritusturundus)