Läänemere metsik külg
Udria looduskaitseala
Udria on üks neist paikadest, kus loodus räägib enda eest ega vaja kaunistusi. Siin ei kohtu Läänemeri kaldal pehme liivaga, vaid kividega – rahnude, kruusa ja kohati järskude rannikulõikudega, mille on kujundanud liustik ja tuhandete aastate pikkune mere liikumine.
Narva-Jõesuu territooriumil asuv Udria looduskaitseala on üks piirkonna kõige ilmekamaid ja omanäolisemaid loodusmaastikke.
Udria kivine rand on elav ja pidevas muutumises. Soome lahe lained, tormid ja talvine jää liigutavad aasta-aastalt kive, luues karmi, kuid ausa looduse tunde. Paljud veepiiril asuvad rahnud on siia toonud viimane mandrijää ning need moodustavad iseloomulikke rahnuvälju — Eestis haruldast loodusnähtust, mille kaitseks hakati seda ala juba 20. sajandi esimesel poolel hoidma. Liiv siia peaaegu ei kogune: avatud rannik uhub selle pidevalt minema ning just seetõttu mõjub maastik nii ürgsena.
Udria kivine rand on elav ja pidevas muutumises. Soome lahe lained, tormid ja talvine jää liigutavad aasta-aastalt kive, luues karmi, kuid ausa looduse tunde. Paljud veepiiril asuvad rahnud on siia toonud viimane mandrijää ning need moodustavad iseloomulikke rahnuvälju — Eestis haruldast loodusnähtust, mille kaitseks hakati seda ala juba 20. sajandi esimesel poolel hoidma. Liiv siia peaaegu ei kogune: avatud rannik uhub selle pidevalt minema ning just seetõttu mõjub maastik nii ürgsena.
Udria kivine rand. Foto: Alla Matrosova
Mõnes kohas tõuseb rannik astangutena — need on rannikuäärsed panga paljandid, mis koosnevad iidsetest lubjakividest ja dolomiitidest. Need kivimid kujunesid sadu miljoneid aastaid tagasi, ajal, mil tänapäevase Läänemere kohal lainetas soe madalmeri. Tänapäeval annab pank Udria rannikule karmi, peaaegu skandinaavialiku ilme ning rõhutab selle geoloogilist sügavust.
Seda paika valitakse rahulikeks jalutuskäikudeks mööda rannikut, looduse jälgimiseks ja maastikufotograafiaks. Udria ei ole suplemise ega meelelahutuse koht, vaid paik, kus pööratakse tähelepanu detailidele, lainete helile ja ruumi tajule. Siin on lihtne tunnetada, milline on Läänemeri ilma inimese sekkumiseta.
Udria kivine rand. Foto: Tatjana Sile
Vaatamata näilisele karmusele on see rand täis elu. Kividel ja nende vahel kasvavad samblikud ja samblad, mis taluvad hästi tuult ja soolaseid merepritsmeid, samuti taimed, mis on kohanenud vaeste kiviste muldadega. Rannikuala on oluline paik merelindudele: siin nad puhkavad rände ajal, toituvad ja jälgivad merd. Rahnude vahele peitub terve selgrootute mikromaailm, mis esmapilgul jääb märkamatuks, kuid mängib olulist rolli rannikuökosüsteemis. Just see habras tasakaal teeb Udria väärtuslikuks loodusalaks, mis vajab hoolikat ja lugupidavat suhtumist.
Udria erineb tugevalt Narva-Jõesuu kuurortlikust kuvandist, millele on iseloomulikud pikad liivarannad ja männimetsadega luited. Siin puudub lärmakas taristu ja harjumuspärane rannamelu. Selle asemel on siin avarus, tuul, muutuv valgus, meretuuled ja tõelise põhjaranniku tunne. Aastaajati näeb rannik välja erinev: suvel avatud ja helge, sügisel dramaatiline, talvel peaaegu askeetlik – jäävormide ja sügava vaikusega.
Udria erineb tugevalt Narva-Jõesuu kuurortlikust kuvandist, millele on iseloomulikud pikad liivarannad ja männimetsadega luited. Siin puudub lärmakas taristu ja harjumuspärane rannamelu. Selle asemel on siin avarus, tuul, muutuv valgus, meretuuled ja tõelise põhjaranniku tunne. Aastaajati näeb rannik välja erinev: suvel avatud ja helge, sügisel dramaatiline, talvel peaaegu askeetlik – jäävormide ja sügava vaikusega.
Udria looduskaitseala on loodud rannamaastike ja looduslike protsesside säilitamiseks. Palume külastajatel suhtuda sellesse paika lugupidavalt: mitte kaasa viia kive, püsida olemasolevatel radadel ja lasta loodusel jääda selliseks, nagu see on kujunenud tuhandete aastate jooksul.
Udria on Narva-Jõesuu ranniku teine pool — metsikum, põhjapoolsem ja väga ehe.
Udria on Narva-Jõesuu ranniku teine pool — metsikum, põhjapoolsem ja väga ehe.
Foto: Arvo Juhkov