RMK matkarajad ja lõkkekohad
Narva-Jõesuu piirkond pakub häid võimalusi looduses liikumiseks ja puhkamiseks. Siit kulgeb läbi RMK matkateede võrgustik, mis ühendab Eesti erinevaid loodusmaastikke. Matkaradadel saab liikuda jalgsi või jalgrattaga ning peatuda teel RMK puhke- ja lõkkekohtades.
Narva-Jõesuu metsades ja rannikul kulgeb RMK matkatee Penijõe–Aegviidu–Kauksi haru, mille juurde kuuluvad ka mitmed puhke- ja lõkkekohad.
Narva-Jõesuu metsades ja rannikul kulgeb RMK matkatee Penijõe–Aegviidu–Kauksi haru, mille juurde kuuluvad ka mitmed puhke- ja lõkkekohad.
Penijõe–Aegviidu–Kauksi matkatee
2018. aastal, Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal, avati RMK matkatee kolmas haru — Penijõe–Aegviidu–Kauksi. 613 km pikkune rada algab Matsalu rahvuspargist Penijõel ning kulgeb läbi rabade, metsade ja ajalooliste maastike üle Eesti kuni Peipsi järve põhjarannikuni Kauksis.
Narva-Jõesuu piirkonnas ühendub matkatee lisaharuga Mummassaare–Narva, mille kaudu on ka Eesti idapoolseimad linnad Narva-Jõesuu ja Narva seotud RMK matkateede võrgustikuga.
Rada on looduses tähistatud valge-kollase-valge märgistusega.
Narva-Jõesuu piirkonnas ühendub matkatee lisaharuga Mummassaare–Narva, mille kaudu on ka Eesti idapoolseimad linnad Narva-Jõesuu ja Narva seotud RMK matkateede võrgustikuga.
Rada on looduses tähistatud valge-kollase-valge märgistusega.
Lõkkekohad Narva-Jõesuu piirkonnas
Mummassaare lõkkekoht asub vaid mõnekümne meetri kaugusel mererannast. Nimetust Mummassaare usutakse tulenevat prantsuse keelest (Mon Blansiere – minu nauding). Siine mererand oli 19. sajandil Peterburi ja Narva aadlike ning kaupmeeste suvituskohaks. Eelkõige köidab Mummassaare oma loodusega ja siin-seal suubuvad merre allikalised ojakesed, mis annavad taimestikule lopsakuse. 1936. aastal leiti Mummassaare lähistelt haruldane pronksiaegne kirves. Siit sai alguse ka Teise Maailmasõja aegne niinimetatud Tannenbergi liin, mis on üle Sinimägede ja Sirgala kuni Narva jõe keskjooksuni kulgenud kindlusrajatiste kompleks.
Võimalused: osa RMK matkateest Penijõe–Aegviidu–Kauksi, lõkke tegemise võimalus, telkimine kuni 10 telgiga.
Varustus: kaetud lõkkease, laud ja pingid, kuivkäimla, infotahvel.
Parkla asub umbes 150 m kaugusel.
Võimalused: osa RMK matkateest Penijõe–Aegviidu–Kauksi, lõkke tegemise võimalus, telkimine kuni 10 telgiga.
Varustus: kaetud lõkkease, laud ja pingid, kuivkäimla, infotahvel.
Parkla asub umbes 150 m kaugusel.
Foto: RMK
Narva-Jõesuu lõkkekoht paikneb Mummassaare–Narva lisaharu 17. kilomeetril, mis ühendab RMK matkatee Penijõe–Aegviidu–Kauksi Narva-Jõesuu ja Narvaga. Siinset metsaala nimetatakse Auga parkmetsaks ja mille edelapoolne osa on Auga mets ning arvatavalt on oma nime saanud Auga paikkonna järgi. See on Narva -Jõesuus olnud tuntud supluspaik ja suvituskoht.
Linna tagune mets sobib hästi puhkamiseks-jalutamiseks, on kergesti läbitav ja samas võimalikult mitmekesine ning elamusi pakkuv. Suurem osa alast on pohla kasvukohatüüp kus kasvavad männikud. Vaid ala loodeosas on mõned kuusikud. Männikute vanus ulatub 220 aastani. Alusmets enamasti puudub, kuid viljakamates osades esineb kuuske, kadakat ja pihlakat.
Läheduses: Auga mets, luited, Narva-Jõesuu kuurortlinn, mererand.
Linna tagune mets sobib hästi puhkamiseks-jalutamiseks, on kergesti läbitav ja samas võimalikult mitmekesine ning elamusi pakkuv. Suurem osa alast on pohla kasvukohatüüp kus kasvavad männikud. Vaid ala loodeosas on mõned kuusikud. Männikute vanus ulatub 220 aastani. Alusmets enamasti puudub, kuid viljakamates osades esineb kuuske, kadakat ja pihlakat.
Läheduses: Auga mets, luited, Narva-Jõesuu kuurortlinn, mererand.