VAIKNE METSAMAASTIK
Auga looduskaitseala
Auga looduskaitseala asub Narva-Jõesuu linna territooriumil Puhkova küla ümbruses ning hõlmab ligi 200 hektari suurust metsamaastikku. Kaitseala loodi selleks, et säilitada piirkonna looduslähedased metsakooslused ning mitmekesine elurikkus.
Auga mets paikneb Ida-Virumaa rohevõrgustiku alal ning on oluline roheline puhveral Narva-Jõesuu ja Narva linnade vahel. Sellised metsaalad aitavad säilitada looduslike elupaikade sidusust ning pakuvad elupaika paljudele taimedele, lindudele ja putukatele.
Maastik on kujunenud pärast jääaega ning metsas võib märgata Litoriinamere aegseid rannavalle. Need liivased vallid tekkisid umbes 4000–8000 aastat tagasi ajal, mil Läänemere veetase oli tänasest kõrgem. Tänapäeval annavad need metsamaastikule õrna, kuid erilise reljeefi ning jutustavad loo piirkonna geoloogilisest minevikust.
Maastik on kujunenud pärast jääaega ning metsas võib märgata Litoriinamere aegseid rannavalle. Need liivased vallid tekkisid umbes 4000–8000 aastat tagasi ajal, mil Läänemere veetase oli tänasest kõrgem. Tänapäeval annavad need metsamaastikule õrna, kuid erilise reljeefi ning jutustavad loo piirkonna geoloogilisest minevikust.
Tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) on Eestis kasvav metsik orhidee, mis eelistab kuivemaid ja valgusküllasemaid kasvukohti – näiteks liivaseid männikuid, metsaservi ja nõlvade lähedasi alasid.
Ta õitseb tavaliselt juunist juulini ning on äratuntav tumepunaste või lillakate õite ja tugeva, kergelt vaniljelaadse lõhna järgi.
See liik kuulub Eestis kaitstavate taimede hulka ja on tundlik elupaikade muutuste suhtes. Tumepunane neiuvaip kasvab sageli just sellistes looduslikes männimetsades, nagu neid leidub Narva-Jõesuu ümbruses.
Ta õitseb tavaliselt juunist juulini ning on äratuntav tumepunaste või lillakate õite ja tugeva, kergelt vaniljelaadse lõhna järgi.
See liik kuulub Eestis kaitstavate taimede hulka ja on tundlik elupaikade muutuste suhtes. Tumepunane neiuvaip kasvab sageli just sellistes looduslikes männimetsades, nagu neid leidub Narva-Jõesuu ümbruses.
Epipactis atrorubens
Auga mets on olnud kohalike inimeste seas hinnatud puhkemets juba aastaid. Siin käiakse jalutamas, sportimas ning korjamas marju ja seeni. 2018. aastal tehtud loodusvaatluste käigus registreeriti metsas vähemalt 165 erinevat liiki, mis näitab ala suurt looduslikku mitmekesisust.
Erinevalt paljudest tuntud loodusobjektidest ei ole Auga looduskaitseala kujundatud suureks turismikeskuseks. Selle väärtus peitub eelkõige metsade rahus ja looduslikus mitmekesisuses – see on paik, kus saab nautida vaikseid metsaradu ja kogeda Ida-Virumaa loodust selle kõige ehedamal kujul.
Erinevalt paljudest tuntud loodusobjektidest ei ole Auga looduskaitseala kujundatud suureks turismikeskuseks. Selle väärtus peitub eelkõige metsade rahus ja looduslikus mitmekesisuses – see on paik, kus saab nautida vaikseid metsaradu ja kogeda Ida-Virumaa loodust selle kõige ehedamal kujul.