Meriküla mänd on üks Narva-Jõesuu ümbruse tuntumaid ja sümboolsemaid looduseobjekte. See kasvab Hiie­metsas Põhja-Eesti glindi all ning paistab silma oma ebatavalise, laia võraga kujuga.

Mänd võeti looduskaitse alla juba 1938. aastal. Sajandeid on seda peetud erilise tähendusega puuks, mille juurde mindi olulisteks sündmusteks ja rituaalideks. Puusse löödi naelu, okste külge seoti paelu ja jäeti ande, uskudes, et see toob kaitset ja õnne. Sellised tavad olid omased paljudele hiiepaikadele Eestis.

Mõnede allikate järgi seostatakse puud ka kunstnik Ivan Šiškiniga, kes viibis ja töötas Narva ümbruses ning Mereküla piirkonnas. Just puu jõuline ja maaliline vorm on andnud aluse nimetusele „Šiškini mänd“, kuigi otsest ajaloolist kinnitust konkreetse puu kujutamise kohta ei ole.

Tänapäeval on Meriküla mänd oluline loodus- ja pärandipaik. Puu kõrgus on ligikaudu 12–15 meetrit ning tüve ümbermõõt umbes 3,5 meetrit. See on elav tunnistus piirkonna looduslikust ja kultuurilisest ajaloost.