Selles paigas asus 19. sajandil Meriküla õigeusu kirik, mis rajati arvestades kuurordis viibivate puhkajate usulist kuuluvust. Kirik ehitati aastatel 1867–1868 insener Izmailovi projekti järgi ning pühitseti Jumalaema Kaasani Ikooni auks. Rohke puitdekoori, keskse harjatorniga hoone paiknes asula keskosas, tänase Koidula ja Vodava suunas viiva tee läheduses ning väikese kalmistu kõrval. Õigeusu kirik oli üks väheseid hooneid, mis Teisest maailmasõjast alles jäi.

1947. aastal viidi kirikuhoone üle Narva-Jõesuusse, kus see asub tänapäeval aadressil Vabaduse 63. Üleviimise käigus muutus hoone välisilme osaliselt — algne harjatorn ja osa dekoratsioonidest kadusid. Kuni 2021. aasta tulekahjuni kasutati hoonet õigeusu koguduse kirikuna (alates 2013. aastast Jumalaema Kaasani Ikooni kogudus).

Kiriku algset asukohta tähistab tänapäeval keraamilistest tellistest rajatud mälestusmärk. Kalmistu ise on aja jooksul võsastunud, kuid säilinud on üksikud kivivundamendid ning väravapostid. See paik on oluline märk Narva-Jõesuu varasemast ajaloost ja kuurortasula mitmekesisest usuelust.