Udria rannas asuv mälestuskivi tähistab 17. jaanuaril 1919 toimunud Utria dessandi esimese laine maabumiskohta Eesti Vabadussõja ajal. Just siin alustasid Eesti väeosad koos Soome vabatahtlikega dessantoperatsiooni, mis aitas kaasa Kirde-Eesti vabastamisele.

Esimene mälestustahvel avati 24. juunil 1939 Udria Muusikaühingu algatusel. 1940. aastal tahvel hävitati. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on mälestustahvlit korduvalt taastatud ja uuesti paigaldatud. Praegune versioon avati pidulikult 1. augustil 2015. Kolmandal ja neljandal mälestustahvlil on tekst:

“SIIN MAABUSID MERELT

17. JAAN. 1919

EESTI JA SOOME VAPRAD POJAD

ÜHISEKS WÕITLUSEKS

WABA EESTI EEST

UDRIA MUUSIKAÜHING

ENNISTATUD JUULI 1991”

Utria dessant toimus 17.–19. jaanuaril 1919 Eesti Vabadussõja ajal. 1919. aasta alguses oli Kirde-Eesti ja Narva piirkond Punaarmee kontrolli all. Eesti sõjaväe juhtkond otsustas olukorra muutmiseks korraldada meredessandi, et rünnata vastase positsioone tagalast ja nõrgendada kaitset Narva suunal.

Maabumine algas 17. jaanuari hommikul Udria rannikul. Operatsioonis osalesid Eesti väeosad, Soome vabatahtlikud ning Briti mereväe laevad, mis toetasid dessanti merelt. Hoolimata talvistest oludest ja keerulisest olukorrast õnnestus dessandil kindlustada sillapea ja liikuda edasi sisemaale. 19. jaanuaril 1919 vabastati Narva. Utria dessanti peetakse Vabadussõja suurimaks dessantoperatsiooniks ning üheks oluliseks pöördepunktiks Eesti iseseisvuse kaitsel.